Sõbrale

Sõbrapäev aastal 2008. Mõelda vaid, et see minu väike sõber oli siis neljakuune ja kohe varsti saab juba nelja-aastaseks! Ja mõelda vaid, kui palju on sõpruse tähendus selle nelja aastaga muutunud. Kunagi sai sõbrapäevaks kaarte lausa hulgi meisterdatud. Aga pika peale näed, et andmisel ja andmisel on vahe – kaua sa jaksad anda, kui sulle samaga ei vastata. Mitte kaarte ega kingitusi, vaid juhuslikke telefonikõnesid, küllakutseid ja lihtsaid, ent hoolivust näitavaid üllatusi. I'll be there for you when you're there for me too, („Friends”) sest sõprus vajab ju ikka kahte südant, mitte ühte. Seega nüüd on mu kaardisaajate ring koomale tõmmatud ja piirdub ainult nende kõige-kõigematega, kes on minu ja kelle jaoks olen mina olemas. Alati. Ning olgem ausad, kaardidki tulevad nüüd erilisemad, seega „milleks kurvastada, täna siin ruumi vaid on armastada” (Dagö).

Helistage rohkem oma sõpradele, nendele tõelistele. Hoolige ja armastage. Ning saatke kaarte! Sest – „the secret of happiness? Not money. So leave the lawn, forget your investments and call in sick tomorrow. Do yourself a favour. Phone a friend.” (Richard Reeves)