Katsikule!

  Kõik sai alguse nimest, mis lausa nõuab kollast värvi ja päikest. Väike vaheldus beebiroosamaaniale. J

  Natuke nalja ka. J

 

Bodid – Mothercare, tikandid – Evely Kangur (www.kangur.ee).

 

Surprise, surprise!

 

 

Esmaspäeva laps on ilus kui ime,
teisipäeva laps on lustiline,
kolmapäeva lapsel on pisarad silmas,
neljapäeva laps saab reisida ilmas,
reedene laps on töökas ja õnnelik,
laupäeva laps on töökas ja murelik.
Kes aga pühapäeval sündinud on,
sellele naeratab tarkus, ilu ja õnn.

Teate seda luuletust? Mu esimese klassi õpetaja kirjutas selle kauni käekirjaga käsitsi valmistatud kaardi sisse, mille igale sünnipäevalapsele kinkis. Nüüdseks on see üks vanimaid minu kaardikogus ning üpris unustustehõlma vajunud, aga kui see mulle 15 aastat tagasi kingiti, olin ütlemata uhke. Ikkagi otsast lõpuni käsitsi joonistatud, maalitud, lõigatud ja kirjutatud ... mulle. Tõenäoliselt olin oma klassis ainuke, kellele üks lihtne kaart nii suurt heameelt valmistas (ning suure tõenäosusega on see ka üks esimesi kaardi- ja ilusa käekirja hullu tunnusmärke). J Igatahes sealtmaalt õppisin ma käsitööd kõrgelt hindama ja teen seda siiani ning loodetavasti suudan nüüd enda valmistatud kaartidega pakkuda nende saajatele vähemalt pooltki sellest rõõmust, mida mulle pakub nende tegemine. J

Seda rõõmu üritab jagada ka see kollane kaardike, sest kolmapäeva õhtul pisut enne kella kaheksat sai maailm ühe ilusa hinge võrra rikkamaks. Pakun, et pisarad olid tal sündides silmas küll, sest – need on seal ju igal tervel beebil. Aga kuna piiga sai nimeks Liisa ja nagu laulusalmist teame, on Liisad ju kõik päikselised ja kaunisilmsed, siis võib arvata, et naeru näeb tema näos rohkem kui pisaraid silmis. Muidugi mine sa tea, kas see on reeglit kinnitav erand või muutub ta tulevikus sama hellahingeliseks nutunetiks nagu mina, kes ma samuti kolmapäevane väljalase olen. J Live and learn, elame-näeme. Selge on aga see, et minul on au olla selle pisikese ilmaime tädi! Küll vist pisut kaudne ja neid otseseid tädisid-onusid on tal õige mitu, aga vähemalt kaudsetest olen mina kahtlemata kõige uhkem. J Laupäeval saame ka seda väikest päikest ise kaema minna ning anda üle kingitused, mis teda juba ammu mu laual ootasid. Ainult kuupäev oli veel kaarti lisamata, kuigi oleks ju võinud pisut rohkem usku olla ning ära kirjutada, sest piiga tuli täpselt siis, kui tulema pidi – 26. septembril! ;) Ilm on küll eestimaiselt hall, kuid vähemalt minu tuju (ja kahtlemata paljude teiste veel) tegi ta küll oma saabumisega hulga päikselisemaks. Tuleb tunnistada, et pagana hea ning õige nimi sai valitud! J



01.09!

 

 

 

Muidu ei saagi nagu aru, et aeg lendab ülihelikiirusel, enda aastanumbrite vaheldumine möödub ju nagu muuseas. Aga kui lapsi ja nende järjest suurenevat kasvu ning numbrit vaadata, siis tekib küll küsimus – where did all the years go? Eriti kui ühel päeval avastad, et sellest pisikesest ja naljakast tirtsust on kasvanud arukas ja armas seitsmeaastane piiga!

Omamoodi tore on muidugi ka, sest see tähendab ütlasi, et parimad ajad on alles ees. Üks neist oli näiteks täna, kui Maya Carolainast sai TIK-i esimese klassi koolijüts. Hoorray!

Kuna thanks to me on Mia üks lemmikkoeratõuge taks, siis siit ka kaardi kujundus. Tegelikult on see pilt osa kaardist, mille leidsin vist juba kevadel Koduextrast. Teadsin kohe, et that’s the one ja panin selle sügiseks tallele. Algul mõtlesingi lihtsama vastupanu teed minna ning lihtsalt sisse kirjutada, aga no mina ja poekaart – see oleks lausa mõnitamine olnud. J Seega nägin ikka natuke vaeva ka ja tulemus sai hulga parem ning, mis peamine, päris teist sellist ühelgi TIK-i õpilasel pole!

Niisiis congrats kõigile, kelle jaoks 1. september on üks headest hetkedest nende elus! ;)