31.05.13

Aardejaht


Sel aastal saatsime õega vanemad sünnipäeva puhul merele, täpsemalt paariks tunniks Kajsamoorile merelugusid kuulama ja toitu nautima. Aga selle asemel, et kingitust lihtsalt üle anda, mõtlesime õe ja lastega reede õhtul maale sõites, kuidas asja huvitavamaks ja meeldejäävamaks teha – kuna mereteema oli juba õhus, siis otsustasime vanematele väikse aardejahi korraldada. Sõit maale pole kunagi nii kiiresti möödunud: mõtlesime kogu tee peidukohti ja ülesandeid, mida nad seal tegema peavad ning enne kui aru saime, olimegi maal, Pärtli talu õuel.

Ema oli oma aaret leides esialgu kaunis jahmunud (mis isu saab vanal paadil loksudes olla, eks), aga kui päev kätte jõudis ja nad Lennusadamas nii palju uut ja huvitavat avastasid, oli vaim merele minekuks valmis ning tuli välja, et seiklus oli päris tore ja nad jäid oma kingiga rahule. Nagu ma emale kinkevautšerile kirjutasin, siis „õnn ei ole midagi suurt ja kättesaamatut, vaid koosneb paljudest väikestest hetkedest, mis elu eriliseks ja elamisväärseks muudavad”. See oli üks piisk nende õnnemeres. J


 
 


Nii me seda aaret jahtisime: laste istutatud püramiidhaabade juurest vana koera Timmi hauale, sealt isa lemmikpaigani õuel ehk tallini ja aias kasvava jõulupuuks ristitud elupuu juurest mereranda ehk ema suurde kiviktaimlasse. Igas ülesleitud paigas tuli oma lapsepõlve meeldejäävaimat kingitust või sünnipäeva meenutada, rääkida Timmist üks lõbus lugu või jõululaulu laulda, kuni aare üles leiti ning sünnipäevalastel mererannas kivile istuda paluti ja neile üks „Õnne soovime teil” lauldi. J


Kaunis päikeseloojang Pärtli talu õuel.


  Maasikabeseetort reede õhtul kell pool 12. Yum! J
 
 
 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar