13.05.13

Heade emade päev

 
Maikuu teine pühapäev on küll pühendatud igale naisele, kes kunagi järeltulijaid ilmale on toonud, aga mitte kõik neist ei saa seda päeva koos oma lastega tähistada. Ja sugugi mitte iga ema ei saa sel päeval oma lastelt kevadist lillekimpu, rääkimata siis muudest üllatustest. Sest järeltulijad lihtsalt ei võta vaevaks või ei pea tähtsaks ema külaskäiguga rõõmustada. Eks igas peres on lood isemoodi ning traditsioonidki erinevad, aga kui ema ja laste suhted on korras, siis jätavad viimased vähemalt ühel päeval aastas oma tööd ja tegemised pooleli ning sõidavad emale külla. (Vähemalt siis, kui ühes riigis asutakse. Eri mandrid on juba teine jutt.)
 
Sellest võib ühtlasi välja lugeda, kas lapsed on hästi kasvatatud, teisisõnu – kas ema on head tööd teinud. Sest eks ole see ju ikka ema enda teha, kas lapsed soovivad ja peavad vajalikuks teda tähtpäevadel meeles pidada või mitte. Ei maksa oodata, et poeg sulle täiskasvanuna lilli tooks, kui sa talle lapsepõlves eeskuju pole näidanud ning õpetanud teda naistele lilli kinkima ... või uksi avama ja toidukotte tassima. Seega lõikad seda, mida külvad. Teada-tuntud tõde ju, et kõik saab alguse kodust. Saabki.

Meie kodus on alati nii olnud, et jõuludel ollakse kogu suguvõsaga maal ning vanaema sünnipäeval minnakse talle külla. Punkt. Mitte sellepärast, et nii on viisakas ja peab, vaid seepärast, et vanaema on lihtsalt väga kallis. Nüüd, täiskasvanuna, käime õega samamoodi emal külas ja peame teda meeles. Seega võib öelda, et meie ema ja vanaema enne teda on oma ametit hästi pidanud ning lõikavad nüüd magusaid vilju, mida aastaid tagasi külvasid – naeratuste, kallistuste, heade soovide, lillede ja kingituste näol. Sest nagu Noorkuu liige Rein pühapäeval Vanemuise laval ütles: „Näidake mulle üht ema, kellele ei meeldiks Noorkuu?! Sellel peab siis küll kivist süda olema!”, siis pole vist olemas ema, kes ei sooviks oma lapselt tähtpäeval, eriti emadepäeval, lillekimpu saada. Ja kui ka selliseid inimesi leidubki, siis noh ... need pole lihtsalt minu masti inimesed. J

Meie igati normaalne ema naudib kõike head ja paremat väga ning sestap ei jätnud me teda sel emadepäevalgi sellest ilma, vaid haarasime ta õega kaasa ja sõitsime kolmekesi kõigepealt Tamsallu vanaemale lilli viima ning seejärel Tartusse kohvikusse ja Noorkuu kontserdile. Päev algas magusalt, isetehtud-hästitehtud šokolaadi kastetud maasikatega ning lõppes Café Truffe’is samuti magusalt, maasikamargaritaga emale ja maasika-/arbuusi-/basiilikusmuutiga teisele emale ehk mu õele. Ning I’m pretty sure, et ema ja isa tegid siis, kui lastekari kodust läinud, ühele punasele veinile ka päkad silma. Sest nii nad räägivad, et there are 3 things you need to be a mother: love, patience and a big glass of wine at the end of the day. J Ma sellest veel midagi ei tea, aga ühel päeval kindlasti. Ning suure õnne korral saan ka mina emadepäeval sületäie õisi ja palju kallistusi, just nii nagu minu ema ja tema ema enne mind.

 
 
 
 Peensulekalligraafia – aastatepikkuse harjutamisega omandatav kunst.
I've got a long-long way to go. J
 
 
 
 

 

 
 
 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar