25.06.14

Üks hetk päevast jäi puudu

... võib-olla esimene hommikutund.
Üks hetk, mille pärast tundub,
et magamisest nägin vaid und.
(Dagö)


Teisisõnu tere tulemast, suvi ning tere tulemast pulmade, sünnipäevade, koolilõpetamiste ja töökohavahetuste hooaeg. Öötunde jääb järjest vähemaks, aga ma ei kurda. Kaardid ja kalligraafia sobivadki mulle paremini kui tõlkimine ning viimasel ajal on see ka hakanud end ära tasuma. Finally! 

14. juunil käisime pulmas. Registreerimine toimus Hageri kirikus ning kui jumalajutu ajaks lülitasin end välja, mõlgutasin oma mõtteid ja tegin teiselpool vahekäiku istuvale kaheksa-aastasele Markkusele nägusid, siis Birgit Õigemeele ja Mihkel Mattiseni laulu ajal olid tibutagi ja krokodillipisarad kohal. Mõni hetk on lihtsalt väga-väga ilus! Pidu läks lahti Toosikannu puhkekeskuses ning lõppes minu jaoks juba südaööl, nii et torti ma ei näinud ja pruudipärja mahamängimisele ka ei jõudnud. :) Aga oligi hea, sest selle sai minu õde, nii et järgmine pulm peetakse perekond Kindlate õuel. :) Tegin kell pool seitse meie toas silmad lahti ja leidsin end narist, Kertu ja Krister magasid toa teises otsas õndsat und ning alumine nari oli tühi. Kuna allkorruselt kostev muusika ei lasknud mul uuesti magama jääda, siis ajasin kleidi selga ning tuhisesin, vihast vahutades, oma kadunud telefoni, fotokat ja meest otsima. Esimesed kaks leidsin lauast, kus õhtul istusime, ja kolmas seisis koos naabrinaistega õues laua peal ning polnud ilmselgelt magama jõudnudki. Tirisin ta kättpidi laualt alla ja üles magama, ent magamisest ei tahtnud ta midagi kuulda ja ajas hoopis Kertu ja Kristeri üles, kes said hea kõhutäie naerda ja tegid meist ühe laheda video, mida on nüüd lõbus vaadata ja mille järgi nad meid Perekond Kännuämblikeks ristisid. :) Kokkuvõttes meeleolukas pidu ja palju häid mälestusi!

Minu ülesandeks oli tüdrukute- ja poisteõhtu albumi kaunistamine, nii et neljapäeva õhtu oli sisustatud loomingulise tegevusega ... ning Verksi ja Janeli kingitud veiniga, sest tähistasime üht väikest isiklikku võitu. :)





Pühendus on igati teemasse.


Üks piltidest, mis albumi vahele sai. Fotograaf: Kristiina Männik // Fotopisik. 
24.05.2014

*****




Tulevane pruutpaar ehk perekond Kindel. :)




Õed Noorlinnud ja kälimehed. :)


*****

Pärast pulmi tulid tellimustööd  kolm tänukaarti Tallinna Reaalkooli klassijuhatajatele ning õnnitluskaart gümnaasiumilõpetajale.
  

















*****










*****

 Vahetult enne jaanipäeva sain ühe huvitava väljakutse: kujundada 500 € väärtuses kalapoe kinkekaartidele huvitav pakend ning valmistada töökohta vahetavale kalastushuvilisele ja hea huumorimeelega kolleegile kaart. Sellised väljakutsed on harvad, aga toredad, sest raputavad pisut jalgealust ja sunnivad kastist välja mõtlema, et nullist midagi täiesti uut leiutada ... ning see l'arte d'arrangiarsi ongi see, millepärast kõike seda teen. Ja milleks ma blogi pean? Eks ikka selleks, et neid tellimusi tuleks üha rohkem ja rohkem!

Mull-mull-mull-mull väiksed kalad ...


Vaatasin oma laua peal lebavaid 10-, 30- ja 50-euroseid kinkekaarte ja mõtlesin, et oh, kui palju raha mul siin on ... ja mul pole sellega mitte midagi peale hakata. :)











*****

Jaanid möödusid meil taaskord Jaanuse sünnipäeva pidades, kuid seekord mitte Otepääl, vaid Nelijärve puhkekeskuses pidulikes riietes ja pika laua taga. Kuulasime üllatusesinejat Laurat, sõime ja jõime ning tantsisime kella kolmeni öösel (või hommikul?) jalad valusaks. Saabusin peole küll pisarais silmadega, sest samal ajal, kui meie Nelijärvele sõitsime, ootasid ema-isa ja Kertu lennujaamas Oslo lendu, mis tõi Keio tagasi kodumaale, ja hetkel, mil kohale jõudsime, said nad Keiot taaskord kallistada ... aga mitte elusana, vaid urnis. Nii et mul läks jupp aega, enne kui suutsin end pisut autos koguda ning oma värisevate kätega rahva sekka minna ja naeratada. Jõudsin juba peo alguses mõelda, et ei suudagi õhtut nautida, aga õnneks oli seltskond tõeliselt tore ja keegi ei teinud mu olemist kaastundeavaldustega raskemaks. Ning ilmselt oligi hea, et asjaolud just sedasi kokku langesid ja mul polnud lihtsalt võimalik kaua kurvastada - tegin seda järgmisel päeval maale lastetuppa jõudes ja riiulil oma venna urni nähes piisavalt.

Lisaks üllatusesinejatele ning muudele suurematele ja väiksematele kingitustele sai Jaanus oma 30. sünnipäevaks ka isikliku bändi. :)








Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar