05.08.14

Good things happen to those who wait. Or those who are willing to get up and get shit done.

Veidi vähem kui aasta tagasi tegin katsikuks kaardi  ja nüüd teen kutseid selle väikse ilmaime esimeseks sünnipäevaks. Not to repeat our grandmas or anything, aga aeg lihtsalt lendab ülihelikiirusel! Tegelikult polegi sellest midagi hullu, eriti siis, kui mõelda, et astun sügisest magistrantuuri ja pean kaks aastat pärast tööpäeva oma õhtuid loengus veetma. Nagu elu on näidanud, siis aeg ju lendab ja not so long from now vaatan tagasi ning meenutan, et alles see oli, kui ma õpinguid alustasin. Aga sellegipoolest tundub ettevaadates see aeg nii pikk ja ületamatu. Kõik muidugi kiidavad, et good for you, väga tubli ikka, ja eks ma täitsa teadlikult ja vabatahtlikult need sisseastumiskatsed ju läbisingi, aga ega ma tegelikult päris kindel pole, kas see kõik nii tore ja hea ka siis on, kui pean pimedatel sügis- ja talveõhtutel kell viis ülikooli minema ja kell seitse või hoopis üheksa õhtul kesklinnas marsat ootama. :) Ent fingers crossed, et time flies ... ja toes crossed, et ma ei ootagi magistrantuuri lõppu, vaid tunnen rõõmu huvitavatest loengutest, uutest teadmistest ja innustavatest lektoritest. Sest nagu öeldakse, siis it's about the journey, not the destination. Ja sometimes it's not even about the journey or the destination, but the people you meet along the way. :) Sest kui aeg lendab, tekib tunne, et tuleb veel rohkem teha ja veel enam jõuda, et need käest lennanud aastad päris sisutühjad poleks. Igaüks täidab neid aastaid omamoodi  kes asub midagi uut õppima, kes vahetab töökohta, alustab oma äri või saab lapsi. Sest in the end pole vahet, kas sul oli kolmekümneselt sõbranna pulmas seljas see või too kleit, millise disaineri käekotti sa omasid, mis autoga sa sõitsid ja kas su kaheaastasel olid seljas H&M-i odavmüügist saadud riided või Armani. Lõppude lõpuks on tähtis see, et sinul endal oleks sisu ... ja et sul oleks sind armastavad ja austavad lapsed, kes on ju tegelikult ainsad, mis sinust maha jäävad. Nii et kannatame need ülikooliaastad mõnuga ära ja tähistame rõõmuga oma laste sünnipäevi  et me oleks more than just a pretty shell ja meie lastest kasvaksid sellised täiskasvanud, kes käivad meil hea meelega külas siis, kui ühel hetkel avastame, et aeg on kadunud sama kiiresti nagu liiv sõrmede vahelt.



































6 kommentaari:

  1. ülilahedad kutsed.. nagu tõesti. oskaks vaid ise ka!

    VastaKustuta
  2. Aitäh, Svea! :) Polegi vaja ju osata, ma teen hea meelega! ;)

    VastaKustuta
  3. Mis eriala magistrantuur?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mõõõõnuuus massiKOMMUNIKATSIOON,
      lala laa laa laa,
      lala lal lal lal lal laa!
      Kallis kauge informatsioon. :)

      Kustuta
  4. Veronika2/9/14 13:47

    Mul järgmine aasta sama plaan.. milline 4 suunast?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nalja teed, ise pidid ju äriplaani välja mõtlemisele auru panema. :)
      Tahtsin ise reklaami, aga võeti meediakommunikatsiooni ja ajakirjanduse suunale. Ilmselt sobibki mulle paremini. Eks näis. Eilne esimene loeng oli küll sama igav nagu oleks tagasi bakas - sama lektor ja sama klassiruum, kus bakat kaitsesin. :) Ent ma veel pabereid välja ei võta, ehk läheb ikka paremaks. :)

      Kustuta