26.12.14

Nelja kuu vahekokkuvõte

Vaatasin just, et ma pole siia septembri algusest midagi postitanud ... ometi külastuste arv muudkui kasvab  25. detsembri seisuga (kell 01:00, mil ma seda postitust kirjutama hakkasin) on siin käidud tervelt 23 380 korda. Crazy!
Aga mis veel crazy'm  mul lihtsalt pole siiani leidunud ühtki vaba hetke, mil maha istuda ja tegeleda arvuti taga vahelduseks millegi muu kui tõlke- või koolitööga. Esimene semester ja teine trimester on läbi ning mina samuti  soovitatava 30 EAP asemel tegin lausa 47 punkti eest aineid. See tähendas kolm korda nädalas kell 8.159.45 itaalia keele loengutes istumist, päeval raamatukogus tõlkimist ja õhtul kella viiest taas mõnes loengus istumist ja unega võitlemist. Ent ma ei kahetse  kevadsemestril saan see-eest poole vähem teha ning semestri teise poolde jääb mul ainult kaks ainet. Ega ma päris täpselt ette ei kujuta, kuidas ma aprillis teisipäeviti ja neljapäeviti koos imikuga kella viieks Keila-Joalt Narva maanteele ülikooli jõuan, aga noh, elame-näeme. :) Nalja hakkab saama. :) Vähemalt ei teki mul kunagi kodus kopitamise tunnet või rahutust koduseks ja paikseks jäämise pärast, pigem vastupidi  hindan iga vaba hetke, mil saan hommikumantlis diivanil lösutada ja oma pisikest ilmaimet imetleda.

Mis siis viimase nelja kuuga toimunud on? Ausalt öeldes suurt midagi. Magistrantuuris pole bakalaureusega võrreldes suuri muutusi peale selle, et inimesed on üldjuhul vanemad ja arukamad ning jutud on selle võrra sisukamad ega tiirle ainult ümber ühika- ja klubielu. Enamik käib tööl ning osadel on lapsedki ... kuigi leidub loomulikult ka neid, kes veel ise alles maailma ja iseennast avastavad. Selles suhtes on rasedana ülikoolis käimine nagu vabatahtlikult sotsiaalses eksperimendis osalemine  huvitav on näha inimeste reaktsioone, kui nad ükskord avastavad, et sa ei käigi loengutes üksi, vaid juba mõnda aega kaksi. See on justkui inimeste tolerantsuse testimine  osad on positiivselt üllatunud, teised suisa õnnelikud ja kukuvad kallistama ning mõni on lihtsalt ... üllatunud ega oska seisukohta võtta. Paraku leidub siiani ka viltu vaatajaid, kes pole ise emaks või isaks saamiseks valmis ning võrdlevad 25-aastaselt lapse saamist teismeliseeas rasestumisega. Aga noh, mis teha. Neil on õigus viltu vaadata ja minul on õigus mitte välja teha ... ausalt öeldes ma isegi ei vaevu selgitama, et ei, tegemist ei ole õnnetusega, ning jah, ma tõesti plaanisin lapse esimesel eluaastal magistritööd kirjutada, believe it or not. Paistab, et viimase kuue kuuga on lisaks kõhule ka mu nahk paksemaks kasvanud, sest ma lihtsalt ei lase end enam paljudest asjadest kõigutada. Muidugi leidub inimesi, olukordi ja hetki, mis häirivad, aga enamasti olen ma lihtsalt ... liiga väsinud, et ärrituda. :) Kui pidin vanasti endaga kõvasti võitlema, et keelt hammaste taga hoida, siis nüüd käib see imelihtsalt. Ma lihtsalt hoian oma arvamuse enda teada, kui näen, et selle väljaütlemine nagunii midagi ei muuda. After all, minu emotsioonidest sõltub ka mu kõhuelaniku heaolu. Ning seda ma juba kellelgi kolmandal rikkuda ei lase.

Mia küsis minult hiljuti, miks inimesed blogi peavad. Well, that caught me off guard, sest ta ilmselt ei tea, et mina ju ka seda teen. Suutsin siis välja mõelda, mis eesmärk on toidu- ja reisiblogidel, meigi- ja elustiiliblogidel ning selgitasin, miks igasuguste hobide kohta blogisid peetakse ... teisisõnu lahendasin enda blogi eksistentsiaalkriisi. :) Aga mul on tunne, et inimesed tulevad siia rohkem jutte lugema, kui käsitöökaartide ja kalligraafia pilte vaatama. Ja kuna mul jääb vaba aega järjest vähemaks, jääb ilmselt ka neid jutte vähemaks. Ent ma päris kinni seda blogi ei pane ja kaartidest postitan pilte edasi, kuid oma jutud ... noh, on aeg panna nad raha teenima. I think it's time. :) 


Miina katsikud ja Liisa teine sünnipäev

 Bodid ja polod: Mothercare,
tikandid: Evely Kangur.






Tellimustöö kolleegi katsikuks: kaart + 5 kinkekaardiümbrist










Madise juubelipeo kutsed








Koopiad




Pakendid






Minu kingitus Madisele










Jõulueelsed tellimustööd
1.




2.





3.
Work in progress:

... Ja tulemus:









4.






5.





Paar pilti meie jõulusest kodust :)

Mia toa uks ja päkapiku toodud jõulukalender




Ja paar pilti sellest, kuidas me ühel detsembrikuu nädalavahetusel kaheaastast Liisat ja kolmekuust Miinat hoidsime ning kuidas me selleks võrevoodi kokku panime ... ja kuidas see nüüd järgmised kolm kuud nagu sisustuselement mu magamistuba kaunistab ja üht väikemeest ootab. :)



10 nädalat ja 2 päeva – 27.08.2014 :)







Leidsime pärast kahte aastat siin korteris elamist sellele aknale otstarbe – siit on hea piiluda, kuidas väike inimene oma võrevoodis magab. :)

Mõnusat aastavahetust kõigile! 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar