29.09.15

The new and improved me

Veel aasta aega tagasi olin veerandsada vana ja tegelesin umbes veerandsaja tööga  tõlkisin tõlkebüroos turundustekste ja kirjastusele raamatuid, tegelesin käsitöö ja kalligraafiaga, kaunistasin pulmi ning haldasin jooksuriiete e-poodi. Päris oma asja leidmise asemel leidsin järjest enam neid, millega ma tegeleda ei taha. Kuniks sain magistrantuuri esimesel aastal emaks ja olin sunnitud vahetama oma veerandsada tegevust ühe väikse inimese elus hoidmise vastu välja. Ja õppisin tänu sellele once and for all oma aega väärtustama. Poja kahel esimesel elukuul elasin ja hingasin nii päeval kui öösel tema rütmis ja olin liiga väsinud, et millegi muuga tegeleda. Ent kui keha oli väsinud, siis vaim mitte  mõte liikus kiiremini kui varem ja pea vaaritas muudkui ideid, millest blogis kirjutada, kui mul ükskord peaks selleks aega olema. Nii leidsingi end ühel suveööl voodist, läpakas põlvedel ja pisike pamp mu külje vastas nohisemas, ning mitu kuud peas haudunud mõtted voolasid justkui iseenesest ekraanile. Ja korraga mulle koitis, mis see MISKI on, mida ma pikalt otsinud olen ja milleni jõudmiseks pidin läbima kõik need veerandsada muud rada.