16.03.17

Kuidas mõelda oma tavaline Eesti mees Christian Greyks?



Ma olen ilmselt üks paljudest hulludest, kes 50 halli varjundit fännab. Ma olen kõik kolm raamatut pluss järjejutu Grey kaks korda kaanest kaaneni läbi lugenud. Esimene film ilmus täpselt kaks aastat tagasi, kui kaheksandat kuud Etsut ootasin  käisin suure kõhuga kolm korda kinos. Esimest korda koos Madisega, teist korda koos Kertuga ja kolmandat korda üksi, pärast loenguid. :D Teine osa tuli aga välja nüüd, mil mul oli kodus ühekuune, kelle kõrvalt peab selliseid spontaanseid kinokülastusi pikalt ette planeerima. Aga see on tehtav! :D Käisin kahe nädala jooksul kaks korda kinos  esimest korda jälle koos Kertuga (teise 50 varjundi hullunud fänniga :D) ja teist korda ... ihuüksi. Ja see nägi välja nii, et söötsin kodus beebi ära, tõstsin Madisele sügavkülmast piimapaki sulama, panin mitte-imetamise-kleidi selga, istusin autosse, ühendasin telefoni autoga ning panin YouTube'ist 50 tumedama varjundi soundtracki üürgama ... ja tundsin end üle pika aja elusana. See pool tundi linnasõitu ja uute värskete lugude VÄGA valjult kuulamine ning vahelduseks oma mõtete mõtlemine mõjus mulle nagu teraapia. Anna oli küll pisut solvunud, et sain vaba õhtu ja teda välja ei kutsunud, aga tõtt-öelda ma ei tahtnudki sel õhtul kellegagi suhelda, vaid autos karaoket laulda, üksinda kinoustest sisse jalutada as if I was single and fabulous again :D ning lihtsalt n a u t i d a filmi, mis mulle nii hullult meeldib. 

Kui film sai läbi ja kõik uste poole sebisid, vaatasin rahulikult lõputiitreid ning ümisesin mantlit selga ajades omaette viimast lugu kaasa, kui kuulsin enda selja taga kahte naist rääkimas. Nad tundusid umbes minuvanused ja teema käis selle ümber, et Mis mõttes nad (Christian ja Ana) on alles mingi pool aastat üksteist tundnud ja juba abielluvad ... see pole ju reaalne, ma ei tea ü h t k i paari, kes nii teeks. Me oleme Teeduga n e l i aastat koos olnud ega hakka kohe sellepärast abielluma, see pole reaalne lihtsalt. Muigasin omaette ning arutasin pärast koju jõudes ja Madist rahutu beebi käest päästes temaga, kust selline jutt tuleb. Mina küll usun, et kõikehõlmav armastus on olemas, armastus, mis matab hinge kinni ja millest ilma jäädes hingatagi ei saa. Armastus, mille pärast inimesed suudavad ja tahavad muutuda ning abielluvad, sest tunnevad, et teineteiseta ei saa. Ma usun, sest olen ise seda tundnud. Ja olles nüüd varsti juba kaks aastat ema olnud, soovin üle kõige, et minu pojad tunneksid ka kunagi nii suurt armastust. See teeb elu palju ilusamaks ja elamisväärsemaks kui ükski rahapatakas või karjäärivõit seda kunagi teha suudaks. 

Varjundite teostel ja filmidel on lisaks miljonitele fännidele umbes sama suur vihkajate koolkond, mis teeb mulle tegelikult nalja, sest olgem ausad, kõik need heiterid teevad teosest rääkides sellele tahtmatult reklaami. Kokkuvõttes pole ju vahet, kas meeldib või ei meeldi – fakt, et teosest igas maailma nurgas räägitakse, on kirjaniku jaoks suurim tunnustus. Kui see ei ole ühe raamatu tõeline success story, siis ma ei tea, mis oleks. Even bad publicity is good publicity ehk igasugune reklaam on hea reklaam, nii et isegi need, kes seda pubis õlleklaasi taga kiruvad, aitavad tegelikult teose müügiedule kaasa. E. L. James on minu arvates tõeline geenius  ma oleks enda üle ikka meeletult uhke, kui suudaksin kirjutada ühegi teose, mis selliseid laineid lööks. Ja tema kirjutas kolm.

Lugu ise on ju tüüpiline boy-meets-girl-stoori ehk järjekordne armastuslugu, mida on sel korral lihtsalt üpris detailsete seksistseenidega vürtsitatud. Ja muud mitte midagi erilist! Aga seks on ju iga terve suhte osa ... kui mitte öelda tähtis ja suur osa, nii et kogu see tants ja trall ümber selle BDSM-i paneb mu ausalt öeldes nõutult õlgu kehitama, nagu elaksime 18. sajandil, kus seks oli tabuteema. Kuigi sadomaso ja rollimängud ning muu säärane kinky fockery (nagu Ana seda kutsub :D) pole minu teema, pole mul ka midagi selle vastu, et meie seas on palju neid, keda sellised asjad erutavad. Kui see mõlemale partnerile sobib, siis go for it! Voodielu on iga paari isiklik asi ja see, mis nende magamistoas toimub, pole küll kellegi kolmanda arvustada ega maha teha. Mulle tundub, et inimesed, kes seda teost tulihingeliselt vihkavad ning mingit feminismi (vabandust väljenduse eest) paska hakkavad selle taustal ajama, justkui oleks see teos noortele tüdrukutele eksitav ja paneks neid arvama, et dominandi ja alistuja suhe on normaalsus vms (tervitan siinkohal oma diskursusanalüüsi lektorit ja kõiki kirglikke feministe), pole kunagi tundnud selliseid tundeid, millele see teos on üles ehitatud ja mis on tegelikult see, mille pärast neid raamatuid loetakse ja kinos kolm korda järjest käiakse. Kui tegemist oleks tõepoolest pornograafiaga, siis kas sel oleks nii palju naisfänne? Ei! Sest naisi saab osta tunnetega, mitte tühja seksiga ... ja üheski teoses pole ükski seksistseen tühipaljas kepp. Sa reaalselt loed seda ja tunned samu tundeid, mida Ana ... ning lähed ja poed pärast paari järgmise peatüki läbi lugemist oma mehe kaissu ja kordad loetut. :D Võib-olla tõesti mõni lähebki otsib piitsa välja, aga so what  kui see talle meeldib, siis why not. Minu ja Madise puhul on see pigem teose terminite järgi vaniljeseks ning ma tänan jumalat, et ta voodis veits kiiksuga pole. :D 

Nii et kui ma loen negatiivseid arvustusi või kuulen kinosaalist väljudes kahe sõbranna jutus skeptitsismi  sest kuidas ometi on võimalik, et mees langeb pool aastat pärast naisega tutvumist ta jalge ette põlvili  on mul lihtsalt nendest arvajatest ja arvustajatest kahju. Muidugi on võimalik! Selle nimi on a r m a s t u s ja keemia, tugev füüsiline tunne, liblikad kõhus ja põlvede nõrkus ja ootusärevus ja ... kõik see ilus ja hea, mis armumisega kaasas käib. Ma olen õnnega koos, et tean, mida tähendab armastada nii, et ei suuda teiseta elada. Ma tean ka paraku kibedat lahkuminekuvalu ja seda tunnet, et mul pole õhku ja ma ei saa hingata, sest lihtsalt nii valus on. Kui ma 19aastasena Madisesse head over heels ära armusin, lämmatasin ta oma tunnetega nii ära, et tema lahendus oli hingamisruumi saamiseks mind maha jätta. Kuigi see tegi mulle meeletult haiget, olen nüüd tagantjärgi aru saanud, et see oli tol hetkel parim, mis ta minu ja meie suhte jaoks teha sai. Õppisin meie lahusoleku ajal iseendale elama, avastasin, et mul on sõbrad, kellega on ka tore koos aega veeta, hakkasin trennis käima ja üleüldse rohkem inimestega suhtlema. Madis jättis mind meie suhte alguses kahel korral maha. Esimest korda tuli ta ise paari nädala pärast tagasi, aga ju siis oli see minu jaoks veel liiga vara  valu oli endiselt suur ning ma polnud sellest kaugemale näinud. Ent teisel korral võtsin ise ühendust ja otsustasin uuesti proovida. Selleks ajaks olin kõvasti iseseisvamaks saanud ega klammerdunud enam tema külge ... ning mis seal salata, õppisin ka aktsepteerima, et tütar on tema elus number 1 ja mina tulen alles pärast teda. Tänaseks oleme 9 aastat koos olnud, meil on peres kolm last ja kaks ühist poega ... ning kuigi elu ei ole lust ja lillepidu ja me tülitseme ka omajagu, võtab Madis mind endiselt põlvist nõrgaks, kui teda triiksärgis ja teksades näen ning tema Hugo Bossi lõhna tunnen. 

Tookord Kertuga kinosaalist väljudes ja parkla poole jalutades (ning üksteisele õhates, kui äge see oli ja tahaks juba teist korda veel näha :D) jäime rääkima, kui hea näitlejatöö ekraanil oli... ja kui äge ikka see armumise aeg on. Jamie ja Dakota pole küll päris elus paar, aga nendevaheline keemia on nii tugev, et sa tunned isegi läbi ekraani saalis istudes, kuidas õhk nende vahel on tunnetest paks ning nad oleks nagu päriselt armunud. Nad suutsid oma itsitamiste ja käte riivamiste ja kirglike suudlustega tekitada minus tunde, et ... ma olen nii vana. Sõitsin autoga koju ja mida lähemale kodule jõudsin, seda vanemana end tundsin. Miks? Sest mulle tundus korraga, et mul pole enam elus midagi oodata. Jah, ma olen küll alles 27 ... aga kui me Madisega suvel oma plaani teoks teeme ja abiellume, on mul kõik suured etapid elus juba praegu läbitud  find the right guy, check!, fall in love, check!, build a home, check!, have babies, check!, get married, check!. Ma olin õhtu otsa löödud ja tusatsesin kodus Madisega, et me ei saa veel abielluda, sest mida mul siis veel elus oodata on, surma? Abielu tähendab ju, et ma ei armu enam kunagi ega tunne enam kunagi liblikaid kõhus lendlemas...ning see tundus nii õudne. Nägin umbes nädal otsa Madise armastamisega kurja vaeva ja püüdsin välja mõelda, kuidas elada oma tavalise Eesti mehe kõrval õnnelikult edasi ... ja mitte soovida salamisi, et ta oleks sama rikas ja tundeline nagu Christian Grey. 

Õnneks läksin ma nädala pärast seda filmi uuesti vaatama ja seekord väljusin kinosaalist hoopis positiivsemate mõtetega. Kuigi ma usun küll, et on olemas selliseid mehi, kes peavad šoppamise all silmas lennuliini ostmist, kes kannavad oma väljavalitut kätel ja paluvad juba pool aastat pärast naisega kohtumist tema kätt ning kelle tume minevik mõjutab nende seksuaalseid eelistusi, siis ... need ei ole minu mehed. Ja ilmselt parem ongi. Mul on kodus mees, kes kannab mind kätel omamoodi, alustades majalaenu maksmisest ning lõpetades ühekuuse beebi hoidmise ja talle rinnapiima soendamisega, et saaksin kinno oma lemmikfilmi vaatama minna. Mees, kes vaatab meie kahte väikest poega ja ütleb siis vaikselt, et nad on meil ikka nii nunnukad, ma olen oma laste ja meie pere üle nii uhke. Või kes võitleb oma tütre eest nagu isalõvi ning seab igas olukorras tütre tunded ja vajadused enda omadest kõrgemale. Või mõtleb sellele, et meil on pere suurenedes ka suuremat autot vaja ning leiab mooduse selle soetamiseks, mis sest, et ma tembeldan selle koledaks suurpereautoks (aga pean siis hiljem sellega sõites oma sõnu sööma, sest erinevalt meie Škoda Superbist on VW Touranil parkimisandurid ja sellised lisad nagu külgkokkupõrke hoiatussüsteem ja automaatsed kaugtuled ... ning mul on küll raske seda öelda, aga sellega on lihtsalt väga mõnus sõita). :D 

Tegelikult ei olnud nende põhjuste kuidas mõelda oma tavaline Eesti mees Christian Greyks” väljanuputamine eriti keeruline, sest meil sündis äsja teine poeg. Saime kõigest 8 tundi pärast beebi sündi koju ja mõtlesin sel esimesel ööl meie ühises voodis lamades, tutikas beebi ja Madis minu kõrval õndsalt nohisemas, kuidas üldse on võimalik, et inimesed pärast laste saamist lahku lähevad. Minu jaoks on meie suhe pärast kahte last palju tugevamaks muutunud ja armastus on saanud hoopis sügavamad mõõtmed. Madis oli mulle mõlema poja sünni juures tohutu suureks abiks ja kui kurtsin talle enne uue beebi tulekut oma meeletut sünnitushirmu, sisestas ta mulle, et sa oled tubli, kallis, sa saad hakkama, ma toetan sind ja olen sinu juures. Ja seda ta tegigi  kuna näitasin talle sünnitegevuse alguses YouTube'ist üht Perekooli videot, sundis ta mind tuhude ajal hingama ning uu-tas ja aa-tas ise mu kõrval, kui mina alla vandusin ega jaksanud enam. Minu jaoks oli igasugune tugi sel hetkel nii vajalik, et kui beebi lõpuks välja tuli, kallistasin sünnitust vastu võtnud ämmaemandat ja tänasin teda siiralt, et ta nii hästi mind juhendas ega saanud tigedaks, kui üle terve sünnitusmaja kriiskasin. Sünnitus on rets, aga see eufooriline tunne, kui kõik on tehtud ... see on seda väärt. Ja ma ei kujuta ette, kuidas saab sel hetkel üldse kellegi peale tige või pahane olla, eriti aga selle peale, tänu kellele see väike ime su käte vahel on. See vaatepilt, kui sa näed oma meest teie uuele beebile sipukaid jalga ajamas, sest sa ise oled veel püsti tõusmiseks liiga nõrk, või kui ta perepalatis olles ütleb sulle, et puhka nüüd, ma lähen käin ise beebiga koridori peal lastearsti juures ära ... ning võidki südamerahuga magada, sest tead, et ta saab beebiga suurepäraselt hakkama. Ma arvan, et mul oli seal haiglavoodis unne suikudes suu kõrvuni ja silmadest purskus südameid välja. Like literally. :D

Vahepeal on olnud veel sõbrapäev ja naistepäev ja mitu täiesti tavalist argipäeva, kus avastan end mõttelt, kui väga mul on Madisega vedanud. Jah, meil on hetkel majanduslikult kõigi aegade kõige raskem aeg, aga somehow  and don't ask me how, majandab ta meid kõiki siin ära. Arved on makstud, autodel on paagid täis, lastel on mähkmed jalas ning meil kõigil on kõhud täis. Soojamaareisile hetkel minna ei kannata ja 100 külalisega pulmapeost võin vaid und näha, kuid sõbrapäeval  meie üheksandal aastapäeval  saime väljas söömas käidud küll. Mina arvasin, et jätame sel aastal tähistamise vahele ja sööme lihtsalt kodus tüki kooki, sest kuhu me oma ühekuuse ja üheaastasega ikka läheme, aga Madis sebis mu õe laupäeva õhtul Etsut hoidma, et saaksime peaaegu kahekesi deidile minna. Käisime Tabasalu uues toidukohas Meat ja kuigi jäime pärast kolmekäigulist õhtusööki 80 € võrra vaesemaks, olin pärast paari tundi ja mitut suurepärast rooga kui ära vahetatud. Ma lausa särasin õnnest, sest toit oli hea, koht oli äge ja isegi kaks korda tualetis beebit söötes oli tore, sest seal mängis itaaliakeelne muusika ja minu suureks rõõmuks sain ma pooltest laulusõnadest aru. :D 

Madis üllatas mind ka naistepäeval, aga mitte oma traditsioonilise tulbikimbu ja väikse kingitusega, milleks oli seekord kokaraamat Maitsev kõhutäis, mida soovisin, muide, saada juba sõbrapäevaks, aga sain tookord hoopis massaaži kinkekaardi (mida ma omakorda soovisin saada juba raseduse ajal, aga jõudsin enne ära sünnitada, kui tema mind massööri juurde saata). Neid asju hommikul laua peal nähes polnud ma eriti üllatunud, sest viimase üheksa aastaga on need saanud kuidagi ... nii iseenesest mõistetavaks. Ent Madise aktsiad tõusid, kui ta mulle teatas, et jätab ujumistrenni vahele ja viib mu hoopis poistega Laulasmaale sööma ... ja kui ta siis enne kojutulekut mulle linnast helistas ja küsis, kas ta peaks mu õele ja õetütrele ka lilli viima, sest nad on ikkagi sugulased ju ja oleks vist viisakas, tabasin end hetkeks muigamast ja mõtlesin, et this, THIS is why I love him. Ja see ongi põhjus, miks ma temaga suvel abiellun. Armumiseks pole vaja kohata uut inimest, armuda saab üha uuesti ja uuesti ka oma ühte ja ainsasse. Sellesse tavalisse Eesti mehesse, kellega sul on tavalised Eesti lapsed ja kes on kordades etem kui mõni suurepärase autori suurepärases teoses elav väljamõeldud tegelane. See mees sinu kõrval on lihast ja luust. Ja mingi ime läbi armastab ta just sind. Elu on ilus. :)

Tavaline õhtu esimesed kuu aega pärast beebsu sündi. :)

Madis sebis meile juba poole raseduse pealt TFK kaksikutevankri, kuid kokku panime selle alles pärast väikevenna sündi. Ja Ets ei lubanud muidugi kogu õhtu seda elutoast minema viia, istus oma toolis ja sõi õuna ja vaatas telksi. :)





Madis ja tema kolm suurimat varandust. :)




2 kommentaari:

  1. Nii ilusti kirjutatud, loen sinu postitusi nii suure huviga, sest selles on nii palju armastust, et läbi ekraani on tunda :)

    VastaKustuta