Let's be honest, shall we?



Jalutasin täna Saaraga kodupoodi kartuleid ostma, seelik seljas ja plätud jalas, päike paitas õlgu, nuusutasin tee ääres lõhnavaid sireleid, vaatasin selget sinist taevast ja ohkasin kõva häälega suurest õnnetundest: „I love you, weather!“ 💛 Mul ei ole tõesti palju vaja – piisab soojast tuulest ja päikesepaistest ning mul oleks nagu mingi talvekasukas seljast tõstetud. Me planeerime juba nädal otsa Madisega Itaaliasse majutust, lappan vaheldumisi Airbnb, Bookingu ja Mapsi lehti ning ausalt öeldes tunnen sellest planeerimisest rohkem stressi kui rõõmu. Aga täna seda sinist taevast vaadates ja päris päikest oma õlgadel tundes kiskusid mu suunurgad esimest korda üles ning kõht tõmbus elevusest krampi, kui mulle meenus Itaalia kõrvetav päike ja Madisega Vernazzas käsikäes säravsinisesse vette hüppamine. ☀️ Ja pärast tervet maikuud luhtunud sõprussuhete pärast kurvastamist tegin tagasiteel neid sireleid kaasa korjates Edi sõnad pisut ringi ning ümisesin omaette:

🎶I guess you look happier, you do,
my hubs told me one day I’ll feel it too.
And until then I’ll smile to hide the truth...
But I know I was happier with you.🎶

Mul ei ole tõesti elus sõprussuhetega vedanud ... aga olgem ausad, kõik suhted on kahepoolsed, nii et küllap lasub osa süüst ka minu õlul. Ja pärast pikka peeglissevaatamist ma vist viimaks tean, mida ma pidevalt valesti teen. I wear my heart on my sleeve. Always have & always will. Ma ei oska teha sita mängu juures head nägu. Mõni kutsub seda diplomaatiaks, mina kahepalgelisuseks – ja see on üks asi, mida ma kunagi ära ei õpi. Vähemalt mitte lähisuhetes. Ma arvan, et ei ole olemas sellist asja nagu liigne otsekohesus ja ausus – sa kas oled seda või mitte. Ja mina olen. Kui ma sinust hoolin, siis ma kannan sind kätel – ja kui sa teed mulle haiget, siis ma ütlen selle välja. (Ja nagu elu on näidanud, siis that, my friends, is how you lose friends😄)


Aga on üks asi, millega mul on elus nii kõvasti vedanud, et mulle meenuvad sellele mõeldes Charlotte’i sõnad ning minu pidev hirm ja mure igal hommikul, kui Madis kolme lapsega hoovist välja tagurdab: „I have everything that I have ever wanted. I am so happy that I’m terrified. Nobody gets everything that they want!“

Ja neil hetkedel, kui see ärevus kõige selle pärast, mis võib Madise, laste või meie koduga juhtuda, läheb nii suureks, et ma ei saa magada, elada ega hingata, tuletan endale meelde, jah – kõike head korraga ei saa. Igaühel jääb (tema jaoks!) täiuslikust võrrandist alati midagi puudu. Minul on selleks 0 Tõelist Sõpra ... ja kui ma Madise kooliajast alanud ja siiani püsivaid tugevaid ja tõesti ägedaid ning elu rikastavaid sõprussuhteid kõrvalt ei näeks, ei usuks ma enam ka selle võimalikkusse.

Ma tean, et Madise võrrandist on puudu selline töö, mis tooks talle passiivselt piisavalt sisse, et ta saaks oma vaba ajaga teha nii palju trenni, kui süda lustib, ning olla perega koos ja käia reisimas. Mina seevastu ei vaja passiivset sissetulekut, ma vajan hoopis aktiivset ajukasutust ja tegevuskava, kuhjunud töid ja tähtaegu, sest see paneb mind mõtlema, uusi tekste looma ja meenutab mulle, et ma olen ikka veel elus – ja mind on kellelgi vaja. Ma olen 30 aastaga aru saanud, et see on minu toimetulekumehhanism ja redel, millel püsimine ja aina üles ronimine päästab mind depressiooni-, enesehaletsus-, motivatsioonikriisi- ja sellest august, mis paneb sind autoga maanteel sõites mõtlema, mis oleks, kui sõidaks teelt välja. Ma tean, et on palju neid, keda sellised tunded aeg-ajalt kollitavad – isegi siis, kui su enda väiksed lapsed istuvad taga. Seepärast ma tean ka seda, et kõik, mis ma teen – kaasa arvatud siin avameelselt oma tunnetest rääkimine või sõbrale ausalt ütlemine, et tead, sitt sõber oled, et mu sünnale ei tulnud – päästabki mind neist mõtetest. Ma pole mitte kunagi arutlenud, mis oleks – ma hoopis kardan, et see juhtub. Ja ma tean, et see hirm on tegelikult hea hirm. It’s good to be scared. It means you’ve got something to lose.


Aga ma olen enda vastu aus ja tunnistan, et ma vahel väga igatsen oma endisi südamesõpru ... ja teinekord lausa nii palju, et unustan ära, millega mul ON elus vedanud ja millele tegelikult keskenduma ning oma energia suunama peaks. Ma arvan, et kuna mul on Madisega nii kõvasti vedanud, siis ju mulle ongi ette nähtud õnn armastuses. Ning kui sellega kaasneb halb õnn sõpruses, siis ... that’s a small price to pay for a lifetime of happyness.🖤

PS. Kui sinul on elus mõlemaga vedanud, siis viska endale viis ning täna oma õnne. Ma pole veel õnneks inimestes nii pettunud ja kibestunud, et ma selle võimalikkusesse ei usuks. Võib-olla on sinu võrrandist puudu hoopis ideaalkaal. Või all the time in the world to read good books. Igaühe elu ja võrrand on erinev. Oluline on lihtsalt puuduva kõrval märgata seda, mis on, ning olla selle eest tänulik. Mind puudutas hiljuti sügavalt Brené Browni loeng Netflixis, kus ta ütles:
We get so busy chasing the extraordinary moments that we don’t pay attention to the ordinary moments. The moments that if taken away we’d miss more than anything.

So ... think about that.

Ma vaatan küll nüüd lapsi vannis mahlapulka söömas või liivakastis selle üle kaklemas, kummal rohkem ämbris vett on, ning mulle sülle ronimas ja maailma suurimaid kallisid jagamas pisut teise pilguga. Meil seisab ees jaanipäevast algav kaks kuud kestev suvepuhkus ... kolmekesi, sest Madis on päeval tööl ja õhtul trennis ning mina teen nii palju, kui tuleb, jälle öösiti. Kui varem tekitas sellele mõtlemine – öösiti töötamine, 3 tundi magamine, kell 7 kiddodega tõusmine ja kuni lõunauneni survive’imine – minus totaalse masenduse, siis sel suvel kavatsen ma olla parem. Kassida vähem selle pärast, mis tegemata, ning olla rohkem kohal – ja vähem kodus. Ma arvan, et the key to surviving soloparenting is ... getting out of the house! Olgu selleks kas või mänguväljak Tabasalus ehk kahe tunni sisustamine enne lõunaund, aga vähemalt me teeme midagi ja saame majast välja. Ning kui me oleme augusti keskpaigaks elusad, terved, pruunid ja kõigil veel silmad ka säravad, siis … siis oli kordaläinud suvi. J



Kommentaarid

Populaarsed postitused