35, 30, 14, 4 & 2 🎈


Meil on meie tĂ”usud. Pilvitud pĂ€evad. On juulikuised Itaaliasse lennud, kĂ€est kinni jalutuskĂ€igud pĂ€ikselises Sorrentos ja tuledesĂ€ras Roomas ... ning kodused veiniĂ”htud ja spontaansed kohtingud, kui vanaema kĂŒlla tuleb. On kuumad pilgud magamistoas ja soojad silmavaated lapsevanemate vahel, millest oskame uhkust ja armastust vĂ€lja lugeda ainult meie kaks.đŸ–€

Aga meil on ka meie mÔÔnad. Halvasti ĂŒtlemised, vastastikused solvumised ja eraldi voodites veedetud ööd. On hetki, mil ma soovin olla pagasita Gerda, kes vĂ”tab oma 7 asja ja astub minema. Viimati soovisin seda paar nĂ€dalat tagasi. Ja siis paar pĂ€eva enne Madise sĂŒnnipĂ€eva. Ma ei tea tĂ€pselt ise ka, miks. VĂ”ib-olla on asi sauna vundamendi ehituses, mis röövib temalt nii töö- kui trennitunde ja muudab teda kergesti Ă€rrituvaks. VĂ”ib-olla mulle mitte lihtsalt ei tundu, vaid ta ongi egoist, kes kallab alati kohvi peale viimase tilga piima ja pistab nahka viimase tĂŒki leiba, mĂ”tlemata hetkekski, mida mina hommikuks söön. VĂ”ib-olla olen ma alates 19-ndast eluaastast teadnud, et mina jÀÀn teda alati pisut rohkem armastama kui tema mind. Aga vĂ”ib-olla ... olen ma lihtsalt liiga palju romantilisi komöödiaid vaadanud ja ootan vĂ”imatut – ma ei tea.đŸ€·đŸ»‍♀️ 

Ma lugesin kuskilt, et pikaealise abielu saladus seisneb selles, kui kumbki partneritest ei taha samal ajal lahutada.💡😆 Mulle tundub, et meie puhul kehtib pigem soov laste kodu ja turvatunnet mitte lĂ”hkuda – see paneb mind pingutama palju rohkem kui ĂŒks suvaline allkiri valgel paberil. 

Ja nii ma reedel pingutasingi - lĂ”in maja lĂ€ikima, ostsin kokku terve hunniku valgeid kĂŒĂŒnlaid, ladusin öösel kĂŒpsisetorti ja lakkisin kĂŒĂŒned roosaks. Madis saabus oma O’Learises peetud meestekalt siis, kui mina hommikul lastega tĂ”usin - kell 8. Vaarus voodisse ja tĂ”usis laste kisa peale kell 11. Tuli alla, nĂ€gi oma Venuse ees katki kukutud jala ja padjanĂ€oga vĂ€lja nagu karu, vĂ”ttis mu oma kĂ€te vahele ja sosistas kolm korda: Ma armastan sind. Ma nii vĂ€ga armastan sind. Kas sa tead ka, kuidas ma armastan sind?! 

Ja rohkem polnudki vaja – kogu mu viimaste nĂ€dalate pahameel ja pinged haihtusid sealsamas. Sel hetkel seal köögis, tema tulikuum keha minu kĂ€te all ja mu nina tema kaela vastu surutud, olin ma tema oma. Ja sain aru, et asi pole kunagi olnud mingites paberites vĂ”i lastes vĂ”i teineteisele antud lubaduses nende nimel sĂ€det elus hoida. Ei ole vĂ”imalik toita leeki, mis pole kunagi ereda leegiga pĂ”lenudki. Keemia kas on vĂ”i ei ole ... ja mingil sĂ”nulseletamatul pĂ”hjusel on just see meid alati liitnud. Mitte ĂŒhised sĂ”brad, töö vĂ”i hobid, vaid see tunne, kui me oleme pĂ€ris kahekesi - on see siis kodus diivanil telekat vaadates, Capril ujudes vĂ”i öises Sirmiones Garda jĂ€rvel loksuvaid tuledes paate vaadates ja kai peal veini juues. Tunded vĂ”ivad kĂŒll vahel jahtuda, kui rutiin ja stress ja kohustused vĂ”imust vĂ”tavad, aga ma tean, et vĂ€hemalt seni, kuni Madise naha lĂ”hn minu jaoks kodu- ja turvatunnet tĂ€hendab, tulevad nad alati tagasi. đŸ–€

Palju Ă”nne, kallis! Ma ikka veel armastan sind. đŸ–€

Kommentaarid

Populaarsed postitused